Advent Eestis: valgus pimeduses ja rahulikud talveõhtud

Advent algab Eestis vaikselt. Ühel hetkel näed, et akendel põlevad küünlad, tänavatel säravad jõulutuled ja väljakule on juba tõstetud suur kuusk. Sageli räägitakse mitte ainult advendist, vaid jõuluajast – ajast, mis algab tükk maad enne 24. detsembrit ja viib elu tasapisi pidulikku, aga rahulikku rütmi.

Millal advent päriselt algab

Esimene advent on paljude jaoks selge märk, et jõuluhooaeg on käes. Sel pühapäeval süttivad linnaväljakutel suured jõulupuud, Tallinna ja Tartu vanalinnas avatakse jõuluturud ning kirikutes süüdatakse advendipärjal esimene küünal. Just siis muutub pime aeg teistsuguseks: külm ja varajane pimedus on endiselt olemas, aga selle keskel on rohkem valgust, lõhnu ja liikumist. Tallinna vanalinn näeb välja nagu talvine postkaart – munakivid, vanad majad, tuled, kuumade jookide ja küpsetiste lõhn.

Küünlad ja pärjad igapäevaelus

Advent Eestis kulgeb lihtsa rütmi järgi: neli pühapäeva ja neli küünalt. Advendipärjad ja küünlaseaded, mida sageli nimetatakse lihtsalt advendiküünaldeks, jõuavad kirikutesse, kus igal pühapäeval süüdatakse üks küünal juurde. Kodudes pannakse need söögilauale, aknalauale või riiulile, vahel ka tööle kaasa – raamatukogudesse, kontoritesse, kogukonnakeskustesse.

Kõik on pigem tagasihoidlik kui ülespuhutud. Mõnest põlevast küünlast ja lühikesest pausist pühapäeva õhtul piisabki, et tunda, et algas veidi teistsugune aeg kui tavaline arginädal.

Advendirütm: kultuur, kogukond ja vaiksed õhtud

Advendi ajal on Eestis rohkem kontserte, pidulikke üritusi ja heategevust. Koorid ja ansamblid annavad jõulukontserte kirikutes ja saalides, koolid ja kogukonnakeskused teevad oma väikseid jõuluõhtuid, kogutakse annetusi ja pakitakse kingipakke neile, kellel on raskem.

Inimesed kohtuvad vanalinna väljakutel, jalutavad jõuluturgudel, astuvad läbi kultuurimajadest ja kogudustest. Samal ajal on täiesti tavaline ka teine pilt: rahulik õhtu kodus, tee või glögi, paar küünalt, natuke raamatut või lihtsalt jutuajamine. Nii muutub advent pigem meeleoluks ja õhkkonnaks, mitte kohustuslikuks „programmilistiks“, mille kõik punktid peab ära täitma.

Eesti jõuluaeg toidulaual

Eesti jõulu- ja advendilaud on klassikaline talvetoit. Sealihatoidud, verivorstid ja hautatud kapsas käivad käsikäes kartuli, peedi, porgandi ja teiste juurviljadega. Must leib, marineeritud kurgid ja hapukapsas on nii harjumuspärased, et neid ei olegi vaja eraldi nimetada.

Kala sobitub sellesse pilti loomulikult. Heeringas, marineeritud kala, suitsukala, kalasalatid ja -võileivakatted mustal leival on osa tuttavast maitsetest, mis on laual nii argisematel õhtutel kui ka pidulikumal ajal. Just kala lubab vahel teha väikese pausi rasketest liharoogadest, ilma et peaks loobuma soojast ja toitvast õhtusöögist.

Sardiinid – väike, aga nutikas abiline advendiõhtutel

Sardiinid ei ole ükski „kohustuslik“ vana jõuluroog, kuid tänapäeva Eesti köögis on neil advendiajal täiesti oma roll. Üks sardiinikarp kapis tähendab, et pärast pikka töö- või koolipäeva on õhtusöögi alus sisuliselt olemas. Neid on lihtne siduda sellega, mida eestlane niikuinii söögilauale toob: musta leiva, marineeritud köögiviljade, keedukartuli või juurviljadega.

Sageli piisab musta leiva viilust, natukesest võist, sibulast või marineeritud kurgist ja paarist sardiinist, et saada kiire, kuid korralik õhtusöök. Soojas kartuli- või odrakruubisalatis võivad sardiinid asendada osa lihast ja muuta roa kergemaks, ohverdamata maitset. Väikesel suupistelaual sobivad nad hästi kokku kohalike juustude, heeringaroogade ja marineeritud köögiviljadega – nii, et miski ei tundu võõras ega liigne.

See ei ole efektne erand, vaid üsna põhjamaine mugavus: natuke rohkem kala, natuke vähem liha, rohkem kasulikke rasvu ja valke ning vähem sebimist köögis. 

Mida advent Eestis enda järel jätab

Advent Eestis ei ole vali ega pealetükkiv. Ta jätab pigem mälupildi tuledes akendest ja vaiksetest tänavatest, natuke lumest või vihmast, advendipärjadest, jõuluturgude käikudest ja lihtsast talvisest toidust, mille kõrval on alati ruumi ka kalale.

Sardiinid ei ole selles loos peategelane, vaid üks väike, loogiline detail. Need aitavad mõnel õhtul veidi kergemini süüa, veidi sagedamini kala valida ja rohkem aega veeta inimeste, mitte pliidi juures potidega. Sellistest väikestest asjadest see Eesti advent lõpuks kokku pannaksegi: valgus pimeduses, paar rahulikku õhtut, küünal laual, must leib, köögiviljad ja taldrikutäis kala – mõnikord traditsiooniline, mõnikord lihtsalt sardiinid purgist. Ja nii on jõulueelne aeg mitte ainult töö ja kiirustamine, vaid päriselt omaette hooaeg, kus elu käib korraks natuke aeglasemalt.